Lohekoopa pimedaim nurk


laupäev, 13. detsember 2008

Ära tegin!

..Selle esimese etapi pikal teel - ja neetult hea ning uhke tunne on. Pole ennast õigemas kohas varem leidnud. Hakkama saan, kuigi alati võiks paremini, aga see ehk ongi hea - on, mille poole püüelda.

Vabast ajast ja muust niipalju - esimesega võib nüüd teha enampvähem seda, mis oma hing ihaldab. Koju saab sagedastimini ja pakke pole enam niiväga vaja (kuigi kirjad ja muud üllatused on alati toredad :P ). Lubataske meil endil poes käia.

Poisid pole nii pahad midagi, mõnikord kiusavad, teinekord aitavad, vastavalt vajadusele. Eks ma ju paras kraakleja kah. Kõige rohkem on selgunud niipalju, et ma vist jään sinna plaanitust kauemaks - ehk siis ka järgmiseks aastaks. Lubadusi miskit ei anna, kuna aega veel palju ja juhtumisi samuti, eks näis, kes mu meelt muuta suudab või kas. aga tahan jääda ja väga kohe. Sest on tunne, et saan midagi ära teha ja olen õige asja eest väljas.

Sellegipoolest ei kavatse ma kõike muud nüüd unustada, nii et togige ja tüüdake mind nüüd rahus. Kallikallid.

Lohe

by Anne Stokes