Paljudele küsimustele vastuseks siis

Mida teeb Lohe sõjaväes.

Sõjaväes ei saa olla Lohe. Ükski teine hüüdnimi ka mitte, kuigi burks ütleb mulle mõnikord Lohe. See on tegelikult tore. Aga enamasti olen ma seal Rms Kern.

Mõnikord lähme lasketiiru ja proovime paberinimestele pihta saada. Mõnikord ma saan ka. Kui ma olen piisavalt lähedal, siis saan tavaliselt iga ilmaga pihta. St 100 meetrit ja lamades laskeasend ja pole probleemi. Tihedus ka tavaliselt täitsa ok. Isegi pimedas. Aga kaugelt pihta ei saa. Ei näe ja ei oska paigal hoida oma vibu nii hästi.

Pärast lasketiiru (või metsaskäiku või enne metsaskäiku või lihtsalt niisama või enne kojuminekut) tegeleme me oma vibude lihvimisega. Iseloomustuseks on hea selline pilt. Seal muide ka enamus mu seerusid, kuigi pooled on ohtutus äratundmatus kauguses. Ja pilt tundub pärinevat ajast, mil nad seerud veel polnud.

Hommikuti on meil aja peale äratus ja siis õnneks mitte aja peale kaks parklaringi (nii umbes 1 km) soojendusjooksu, millele järgneb tolle päeva seeru looming hommikuvõimlemise teemal. Kui nende fantaasia ammenduma on hakanud, tuleb tagasi kasarmusse sorkida (traditsiooniks on, et tagasi jookseme kiiremini - aga teepikkus jääb ka kusagile 200 m kanti ainult).

Siis võib pesemas käia ja peab voodi ära koristama ja riided ära vahetama, et saaks omale putru ja võileibu sisse toppida. Morssi ja teed võib juua niipalju, kui ise tahad.

Pärast tuleb kõik asjad korda teha, sest siis on Hommikune Ülevaatus. Mõnikord vaadatakse hästi paljusid asju. Pärast on Rivistus. Siis hakkavad tunnid. Neid on igasuguseid. Kehalised kasvatused ja teooriatunnid ja viimasel ajal praktikatunnid.

Vahepeal on lõunapaus (mahla ja piima päris lõputult ei saa, neid on kõigile üks klaas, aga morssi võib ikka lõputult juua) ja siis on veel tunde.

Lõpuks saavad tunnid otsa, siis me lähme oma vabal tahtel jõusaali või palli mängima või jooksma või vaatame filme, mis keegi toonud on või loeme raamatut/lahendame ristsõnu/korraldame igasuguseid ebavajalikke asju, nagu langevarjuhüpped/istume ja ajame juttu/läheme arsti juurde/raamatukokku, kus on nett/sõdurikodusse, kus on piljard, wifi ja pisike kohviku moodi pood.

Siis tuleb õhtusöök. Morssi ja teed jätkuvalt soovitud koguses. Pärast õhtusööki jätkub eelmine punkt.

Kella kaheksa paiku tuleb igalt poolt kasarmusse tagasi ronida (kui sa pole just nt eriti oluline aspirant vms, kes on korrapidaja loa saanud peaaegu öörahuni kossu mängida vms), sest siis tuleb Õhtune Loendus, kus kõik peavad õiges järjekorras MINA ütlema.

Siis me laulame hümni, marsime ilma lauluta koju tagasi ja "Õiged numbrid uste peale, territooriumid korda, suitsu võib teha/teha ei või ja kell 21 vaatavad kõik AK (-4)."

Pärast me vaatamegi AK-d, koristame ja peseme ja lähme magama ära.
Ehkki viimasel ajal oleme me nii palju metsas, et päevaplaanist ja uneajast küll keegi väga kinni ei pea. Isegi süüa saab, nagu juhtub. Ainult postile tuleb õigeks ajaks minna, muidu saavad eelmised valvajad väga tigedaks.

Mõnikord teeme erandlikke asju ka, nagu õhtuti kinos käimine, toimkonnas või valvekorraüksuses olemine, väljaloal käimine, varustuse hooldamine, suusatamise vaatamine, ülelaskmine (kõike saab üle lasta), laatsaretis olemine, jalaluude murdmine, juuste lõikamine (selle kipun mina tavaliselt üle laskma) ja uute naljade välja mõtlemine.

Vot. rohkem mõtteid praegu ei ole. kes tahab, see küsib ise. tehkee

Ahjaa. Nalja teeme me ka, hästi palju. aga kes ise kohal pole või vähemalt sõjaski käinud mitte, see ilmselt aru ei saa.