Larbipohmakas

Vanasti oli see selline popp lause, pärast mängu, sügava rahulolu ja rõõmuga teatada, et rääkija kannatab larbipohmaka all. Tegelikkuses midagi sellist minul kunagi reaalselt ei olnud. Aga pärast Jää ja Tule Laulu korraldamist ärkasin äraminekupäeval küll peavaluga.

Mäng ise meeldis mulle kui korraldajale küll väga, isegi öösel kella kolmeni metsas istumine, et ämbritäiele jääle tuld alla teha tundus pigem lõbus kui külm ja märg ja vastik (aga ma olin soojalt riides ka). See võib muidugi olla mõjutatud mu isiklikest saagadest selle jää loomisel.

Nüüd tahan veel nii head larpi, nagu see oli.

Koolis on kellelgi midagi sassis. Veel ei tea mis, aga tõotab halba. Saame näha. Homme on eksam, peab hoopis õppima hakkama.

Tahtsin täna jooksma ka minna, aga kui keegi nüüd genereerima hakkab, siis ei jõua küll. :(


Tahan investeerida ahjuvormi ja suurde kaussi.

Süüa tahan ka. Kallid!

Lohe