Asi sai alguse sellest, et pidin minema arsti juurde, aga see maja oli selline vana suur nõukaaegne ehitis. Esimesel korrusel oli lastehaigla (kusjuures seda maja olen unes varemgi näinud) ja sealsamas ka eelkõige lastele suunatud suur raamatukogu. Mina pidin minema kolmandale korrusele, otsisin targa näoga treppi. Raamatukogust leidsin ühe, ent raamatukoguhoidja oli kuskil eemal. Hakkasin siis minema, ronisin ühe korrusevahe ära ja kui üles vaatasin, nägin, et trepp läheb edasi pimedusse ja lõpeb laeluugiga. Ilmselgelt vale tee. Tulin alla ja jäin vahele raamatukoguhoidjale ning tundsin süümekaid, et ilmselgelt töötajatele mõeldud alasid kasutan. Õnneks suutsin talle siiski käigult ära seletada, suunati aatriumi. Aatriumis oli üks saal, klaasseintega, kus parasjagu toimusid tantsutrennid. Õpetas seal kena stripparivõimekusega noor kondiväänaja, kes tantsuposti ümber kõõludes juhendas oma valdavalt 70+ vanuses õpilasi. Vaatasin minutikese seda kava kuni leidsin aatriumi nurgast mingi kokkupandava redeli, mille abil sain teisele korrusele, sealt edasi ikka mitte. Redeli küljes olid veel miskid sildid turnimise keelatuse kohta. Kusjuures koguaeg teadsin, et maja teises otsas on õige trepp olemas. Viimaks leidsin veel ühe normaalse trepi, sain üles. Esimese vaatuse lõpp :P
Teine vaatus algab sellega, et olen lõpuks kolmandal korrusel, toimub miskine aktuselaadne üritus ja see peaks kulmineeruma sellega, et paneme midagi lava juures plahvatama. Mina olen jälle pidanud koordineerima ja kooskõlastama. Ise olen saali taga ukse juures, kui Silbaum ja veel keegi mult küsib, et kas korrapidajale andsin lõhkamistest teada. Mõeldud oli viru kp, aga mulle helistas parasjagu brigaadi oma, kes oli op aruandest välja lugenud, et meil mingi selline plaan läbi käinud ja küsis nüüd, kas toimub. Sain siis oma bossidele ära bluffida, et räägingi parasjagu korrapidajaga, kõigepealt brigaadi omaga ja siis pataljoni omaga, kannatust ometi.
Tegelikult olin aga peolt ühe kena kuti leidnud.. mm ja ta oli tõesti kena. Õuest putkast ostsime omale õlut.. Selline klassikaline kiosk, kus ka Ukrainas shoppasime. Ning tunduski, et oleme Ukrainas, selline sovjeti kujundus ja korraldus oli valdav. Ostsime omale õlled ära, kena kutt veel maksis minu oma eest, paar sõpra olid lisaks pundis. Sealkohal uurisin kutilt poolnaljaga, et kas ta ikka on piisavalt vana, et ise alkoholi osta (sest välja nägi ta täitsa sile).
Kolmandal korrusel aktusesaali kõrval olid mõned toad ja saun jne, kus omale ööbimiskoha otsisime (pidime kogu staabi ja muu rahvaga sinna ööseks jääma). Meie juba salajase mõttega pahandusi teha. Olime neljakesi, mina, nunnu poiss, üks mu sõbrantsn ing mingi suvaline neljas tüüp, kes sõbrantsi sebis. Toad jällegi nõukastiilis vanu voodeid ja tekke täis. Leidsime ühe, kus kaks kahekohalist voodit üksteise vastas suurepärast seksodroomi moodustasid ning pikema mõtlemiseta viskasime sinna pikali. Nunnupoiss hakkas mind keelitama, samas ise mõtlesin, et vb pole hea niiväga juhusuhteid harrastada. Sõbranna põdes veel rohkem, sest tal eelmisest suhtest sitamaik suus ja ütles, et tahab hoopis minu kaisus olla. Ronisin siis neiule lähemale, aga seepeale kustus ta ära, pea mu rinnal. Nunnupoiss oli aga endiselt nunnu ja ma ikka leidsin, et võiks ju lõbutseda. Samas olin vastutustundlik ning küsisin, kas tal ikka kondoomi on. Vastus oli kergelt üleolevgi, kui ta kinnitas et see iseenesestmõistetav. Ta vaatas aga mu rinnal lamavat sõbrantsi ja nookas peaga, et mis tollest saab. Ma kehitasin õlgu tähenduses, et las olla, ei sega ju. Nunnupoiss ronis siis sisse ja enne kui ma aru sain, oli asi läbi. St polnud tingimata lühike, aga täiesti ebaõiglaselt jäi see osa unest vahele. Nunnupoiss ütles vähemalt midagi kiitvat, a la oli vaeva väärt.
Ja seejärel... juba enne saalis märkasin, et kohal on ka mu joodikust ja u 15a surnud isa, õllepudel näpus. Kui olime lõpetanud ja teki peale tõmmanud (teine noormees oli ka lähemal ja sama teki all, sõbranje ärkas üles ning vahetasime asukohti), astus isa uksest sisse. Pudeliga, tuikudes ja ootasin juba ette tema paha tuju. Ajas juttu ja vaatas selle teki alla, kus sõbranna oma paarilisega, tuvastas nende alastuse ja asus siis meid kontrollima. Näinud, et meil ka riideid seljas pole, ütles, et ei mingit alasti magamist kõrvuti. Igasuguse tüli ennetamiseks panin ma kohe pidžaama selga ja itsitasin vaikselt pihku, et pahandus ju juba tehtud.
My brain, what was this?
